Naised elektritõukerattal on kasvav trend

Millegipärast on kujunenud arvamus, et elektriline tõukeratas on midagi meestele või lastele. Ehk siis lapsemeelsetele uljaspeadele, kelles pole piiskagi alalhoidlikkust ega ettevaatlikkust. Mõneti kinnitab seda arvamust ka tänavapilt.

Tahtsime selgust saada, kas ja kuidas naised tõukeratast kasutavad. On see siis tegelikult ka ohtlik või hoopis turvaline? Leidsime Facebooki grupist „Elektrilised kergliikurid” kolm naist – Kattri, Diana ja Inga, kes oma kogemust jagasid.

Kattri (35)

Mina tahtsin tõuksi tööl käimiseks. Külmal ajal eelistan sõita autoga, aga kevadest sügiseni naudin värskes õhus liikumist – nii veeren Mustamäel iga päev tööle elekritõukerattaga. Ma ei tea midagi liiklusummikus istumisest. Minu jaoks tähendab see rohkem aega mulle endale ja oma perele. Lisaks tööl käimisele olen käinud ka kaugemal poes, aga ka näiteks sõpradel külas.

Tõukerattaga tunnen end aina kindlamalt – kiirus on paras ja pidurid käeulatuses. Küll aga tuleb olla ekstra ettevaatlik, silmas tuleb pidada jalgrattureid, tee peal jooksvaid lapsi ja koeraga jalutajaid.

Tõukeratta hoidmisega mul probleeme pole – see on piisavalt väike ja käib ka kokku. Kodus hoian seda rõdul, kus see kellelegi ette ei jää.

Kindlasti soovitan tõuks osta – küll aga tuleb teha korralik uurimistöö vastavalt sellele, mille jaoks tõuksi vajate. Oleme peres juba puudust tundnud teisest tõuksist, et saaks mitmekesi koos sõita. Suvel Pärnus on tõukerattaga ülimugav sõita. Tasub külastada elektriliikurite poodi Telliskivis, sest seal saab erinevaid mudeleid kohapeal proovida ja nõu küsida.

Diana (32)

Elan Tallinna servas, looduse keskel, kuhu ühistransport käib harva. Auto soetamist pole ma kaalunud, sest minu jaoks see ei õigusta ennast. Ma pole ka piisavalt sportlik inimene, et jalgrattaga väntamise võlu hinnata, kuid tõuksi ostust peale mind kevadest sügiseni tõuksita väljas praktiliselt ei näe.

Mul on kaks tõuksi. Esimene tõuks, Ninebot ES2, jäi õige pea lahjaks. Juurde tuli osta suurem, mis liigub piisavalt kiiresti. Sellega enamasti liigungi ja olen väga rahul. Aga väikesest ma siiski ei loobunud – seda on nii mugav igale poole kaasa võtta. See on ka varuvariant, kui suurega peaks midagi juhtuma.

Mis liigub, see kulub, nii ka tõuks. On väiksemaid vigu, mis sõitu ei takista, kuid ka selliseid, mis võivad tõuksi pikemaks ajaks rivist välja lüüa. Halvimal juhul puruneb jupp, mida Eestis saada polegi. Tõuksi parandamisega eelistan hakkama saada omade jõududega. Jootekolb, multimeeter ja elektroonika algteadmised tulevad vägagi kasuks. Rehvivahetusega on natuke kehvemad lood, seda ise ei tee. Sellega aitab näiteks Voltride’i tõukerataste hooldus.

Tõuks viib mind igasse Tallinna serva ja veidi väljagi, kui vaja. Sõitmiseks ei nõua see sportlikku riietust – kontsad ja tõuks sobivad vajadusel kokku küll, päriselt ka! Ilma tõuksita ma ei oskagi enam olla.

Inga (29)

Elan Tallinnas ja liigun mööda päris erinevaid trajektoore. Kui on vähegi ilus ilm, siis sõidan elektritõuksiga tööle. Tõuks on mu peamine liiklusvahend, kuid olen töölt lahkunud ka tõuks taksos-bussis või jätnud ta tööle paremat ilma ootama.

Kui hakkasin tõuksiga sõitma, sain esimestel nädalatel kohe õppetunni kätte, käsi käis autokapotil ära. Pärast seda olen kitsastel kõnniteedel, pimedates nurkades ja hoovi väljasõitude juures ettevaatlik. Võtan hoo maha, et kiire pidurdus oleks võimalik. Siiski olen end tundnud pigem turvaliselt.

Tõukekad seisavad mul esikus. Käe otsas tassin tõuksi trepist viiendale korrusele. Algul tundus raske, kuid nüüd olen harjunud. Kõik mahub kätte, poekotid ja tõuks korraga.

Enda elektrilist tõukeratast olen seni ise hooldanud ja remontinud. Kruve ja polte pingutan aeg-ajalt, ükskord tuli ekraan ära vahetada. Juhul kui peaks esinema selline viga, mille jaoks endal tööriistu või netist varuosa saada pole, tuleb leida keegi, kes oskaks aidata. Mugav on, kui tõuksi müünud pood teeb sellele ise hooldust. See tähendab, et varuosad on kättesaadavad. Kõik, mis liigub, ka kulub, ja tobe oleks tõuksi minema visata, sest ei saa ühte spetsiifilist detaili kätte.

Soovitan neil, kes endale tõuksi tahavad, teha võimaluse korral enne proovisõit või vaadata internetist videoid, et leida endale sobivaim. Või rentida endale tõuks paariks päevaks – sellest kevadest saab seda teha näiteks Telliskivi kvartalis.

Tõuksiomanikuna sõidan nüüd palju vähem bussiga ja rohkem tõuksiga. Õues käin vist ka rohkem, kaugemal ja pikemalt. Isegi kui on olnud raske päev ja olen hästi väsinud, siis elektritõuksiga jaksan ikka mere äärde või parki loodust nautima minna.