221,3 Kilomeetrit Gotway Monster Pro’ga?

Kui Veteran Sherman elektriliste üksrataste tippu tõusis, hämmastas kõiki selle aku maht. Tegime 2020. aasta sügisel kestvustesti, kus Markus sõitis ühe laadimisega Tallinnast (Eestis) Pärnusse, linna, mis asub 140 km kaugusel. 

Varsti pärast seda tutvustas Gotway Monster Pro’d, mis on suurim ratas paljude erinevate näitajate poolest – ratta läbimõõt, aku suurus, võimsus, kaal, sõiduulatus, tippkiirus jne. Loomulikult tekkis meil kiusatus võtta koos Monsuga (hüüdnimi, millega Monster Pro’d mõnikord kutsutakse) vastu veelgi suurem väljakutse- Tallinna ja Tartu linna vahelise umbes 195km pikkuse vahemaa läbimine. 

Planeeriti nii, et  Markus pidi võtma Monsu ja Mart saatma teda Shermanil seni, kuni Shermani aku vastu peab. Ootamatult sai Markus vaid päev enne üritust külma. Nii et Monsteriga pidi sõitma Mart. Meie sõber ja Voltride’i klient Rocco, kellel on olnud Monster Pro umbes pool aastat, laenas meile selleks puhuks oma Monsteri. Suur tänu talle! 

Suur küsimus oli aga – kas Tartusse üldse on võimalik jõuda? Kas akul on piisavalt jõudu? See ei tundunud kuigi julgustav, kui kontrollisime oma Shermaniga tehtud 140km-Parnu sõidu andmeid: energiakulu keskmiselt 22Wh/km kiirustel 25-30km/h. Küll aga oli tookord u 8 kraadi sooja ja sõideti seisvas asendis. Tartu vahemaa läbimiseks pidi sarnase energiakulu juures aku maht olema 4300Wh!!! Või tuli tarbimist  vähendada kuni 18Wh/km. Muidu poleks asjast midagi välja tulnud!

Vaata videot postituse lõpus ⬇️

Katsepäeva hommik

Äratus kell 6.30, pilk aknast välja – naabermajade katused olid kõik märjad. Pole just parim päev sellise rattaga (hollow-bore) sõitmiseks, kuhu võib vett sisse minna. Kiire kõne rattaomanikule kinnitas meie kartusi – “ma ei läheks”, oli vastus, mis edastas meile selge sõnumi. Sõit tuleks ära jätta. Oehh! 

Stardipaika kogunedes otsustasime kontrollida maanteed mõned kilomeetrid linnast väljas. Selgus, et tee oli enamasti kuiv. Me saime ikkagi teele asuda!

Olgu siinkohal toodud mõned andmed ratta ja sõitja kohta. Ratas kaalub 43,1kg, sõitja koos varustusega 84,9kg, kokku 128kg. Varasem läbisõit – ratas 7500 km, sõitja 5000 km (sealhulgas vaid 1 km Monster Pro’ga). Rehv: Michelin Pilot Street (24,2″), rõhk 2,1 baari. Ilm ei olnud just kõige parem – temperatuur õues 14°C. Aga akus oli 99,9 volti ja me kõik olime üsna elevil. 

Start

Start oli kell 8.55 Tallinna linna idapiiril. Vau!!! Monster Pro’ga esimest korda istudes sõitmine oli veidi üllatav. Kuid arvestades ratta tohutut suurust, ei olnud tunnet, et põlved on rinna vastu surutud. Iste toodi Gotway MSP’lt viimase hetke otsusena. Jõudsime järeldusele, et seisvas asendis sõites Tartusse ei jõua. Tuuletakistus on liiga suur. Rattaga sõites võrdub tuuletakistus veeretakistusega kiirusel 15 km/h. Üksratta kohta me täpselt ei tea, kuid ilmselt on see umbes sama ka istudes sõites. Tuuletakistus muutub seistes sõites veelgi suuremaks. Kiirustel 25-30km/h on tuuletakistus juba 80-85% kogutakistusest. Kiirusmärguandeks panime 32km/h, et mitte liiga kiiresti sõita ja Mardi eesmärk oli hoida kehaasend võimalikult aerodünaamilisena. 

Kiirteede vältimiseks pidime linnast välja sõitma väikeseid tänavaid pidi. Naljakas on see, et keegi ei olnud tegelikult kontrollinud, mis teid pidi sõita. Seega oli esimene asi telefonis Google maps avada ja marsruut üle vaadata. Muidugi, ei mingit peatumist, multitaskimine toimus sõidu ajal☺  Ja vaatamata Google’i abile eksisime kaks korda ära. Teine kord lõppes auke ja kive täis pinnaskattega teel- sedasorti teedel akut Tartuni ei jaguks.

Pärast esimese 10 km läbimist oli aku 89%. Kiire arvutus ja selle tulemus meid ei rõõmustanud. Mis toimub? Neile, kes mitte ainult ei sõida ratastega, vaid jälgivad ka aku pinget, pole see midagi uut. Algne pingelangus on reegel. Aga igatahes, kui oled plaaninud sõita veel 185 km, oli esimesel 10 km-l 11% kaotamine veidi heidutav. 

Enne reisi uurisime mõnd Monster Pro’ga varem tehtud kestvustesti. Marty Backe Lõuna-Californias oli suutnud jõuda 101 miili ehk 167 km kaugusele. Ta kasutas püstiasendis sõites umbes 20Wh/km. Wrongway Poolas oli sõitnud istudes. Ta jõudis 219 km-ni, kulutades umbes 16Wh/km. Keskmised kiirused olid meie omaga sarnased, umbes 25-35km/h, keskmiselt alla 30km/h. Mõlemad tegid kestvustesti kahe päeva jooksul ja  temperatuur oli kõrgem kui meil. Selle põhjal oli meil ainus võimalus Tartusse jõuda istumisasendis sõites. Ja mitte kulutada rohkem kui 17,5Wh/km-  see oligi meie eesmärk. 

Juba sõites!

Pärast 20km läbimist hakkas tunduma, et kõik on kontrolli all. Olime leidnud tee väiksema liiklusega maanteele. Ratas oli päris mugav ja kergesti juhitav. Ratta kaal ja suurus muutsid kogemuse väga stabiilseks. Jõudes järele eakale rattaga mehele, toibus ta peagi esimesest šokist, küsides: kas see on kurgikäru? Meil pole aimugi, milles sarnasus seisneb, aga see oli alustuseks hea;). Kurgikäruga Tartusse. Ta keeldus aga uskumast, et oleme tõepoolest teel Tartusse. 

Videomeeskond järgnes Mardile turvaautol. See toimis päris hästi ka meie eelmisel Pärnu reisil. Väike ebamugavus meist mööda sõitvatele autodele, aga kindlasti suur abi meie elektrilise üksratta ratturile. Kui suure tee kõrval oli jalgrattatee, kasutasime loomulikult seda. Kogudistantsist moodustasid rattateed ca 20km

Et me ei olnud veel kindlad, kuidas aku vastu peab, kontrollisime äppi aeg-ajalt. 30 km peal oli aku 83%. Seega olime viimase 20 km kulutanud vaid 6% või 3% 10 km kohta. See polnud paha. Tundus, et energiatarbimist mõjutab suuresti tee kvaliteet – jah, tee kvaliteet võib olla väga erinev. Tundus ka, et Mardi asend rattal mängis teatud rolli. Kui ta püüdis end võimalikult väikeseks teha, mis nägi välja nagu ratta seljas olev ujuja, langes 1km läbimiseks kulutatud energia. 52km läbimisel oli meil aku 72% peal ja pinge 93,8V. Näis, et oleme parandanud oma võimalusi, et õnneliku lõpuni vastu pidada. 

100km ehk poole distantsi peal tegime peatuse Jarva-Jaanis. Seal saime teada, et selles  väikeses külas on tohutu ala pühendatud tuletõrjemuuseumile ja tarbesõidukite väljapanekule. Mõnusalt hullumeelne koht video filmimiseks. Siis oli lõunasöögi aeg. Mitte ratta, vaid meie jaoks. Aku laetus oli 49%. Mida te arvate – kas jõuame kohale või pigem mitte? Meie Facebooki fännide konsensus tundus olevat, et küllap jõuame või siis jääb mõni kilomeeter puudu. 

Järva-Jaanist lahkudes saatis Mart taas ratta seljas istudes sõnumeid. Ja ta oleks peaaegu otsa sõitnud suurel teel kõndinud kanale. Nii et ärge kunagi kaotage oma fookust elektrilise üksrattaga sõites, sest te ei tea kunagi, millele võite otsa sõita. 120 km peal oli aku  39%. Tee muutus ebatasasemaks. Rohkem nagu pinnastee, mida kattis õhuke asfaldikiht. Elektri tarbimine tõusis koheselt. 

Kas peame ümber sõitma?

Täiesti ootamatult jõudsime kohustusliku 15km ümbersõidu juurde. Suurel maanteel asuv sild tundus olevat rekonstrueerimisel ja tee oli suletud. Kuna taasavamine pidi toimuma 10 päeva pärast, siis lootsime, et mõni osa sillast on jõe ületamiseks juba valmis. 

Tõepoolest, betoonkonstruktsioon oli valmis. Kuid tekkis probleem – seda kaeti parasjagu mingisuguse liimiga. Töötajad ei lubaks meil sellest üle minna. Sillal oli mõlemal küljel umbes 30 cm laiune betoonserv. Objektijuht pakkus, et kasutame seda serva jõe ületamiseks. Turvaauto peaks sõitma ümbersõidu kaudu. 

Mart: Jep, ehitusmehed olid päris uudishimulikud, et millega me sõidame? Ja saades teada, et me SELLE ASJAGA Tartusse sõidame, läksid nad väga elevile. Ja nad tahtsid meid aidata reisi jätkamisel. Ülemus küsis isegi, kas sellega sõitmine pole ohtlik (mis ebatavaline küsimus elektrilise üksratta kohta :))? Ausalt öeldes oli kõige ohtlikum hetk selle silla ületamine mööda selle serva. 

Kas peame vastu?

160 km peal oli meil 24% akut ja 83,8 volti. Pole paha. Polari tracker näitas distantsi pikkuseks 149km. Seega tundus vahe rattaga mingi 7%. Liiklusmärkidega võrreldes tundus Polar veidi täpsem, kuid alahindas pisut vahemaad. Tuju oli hea ja olime üsna lootusrikkad. Aga meil oli veel umbes 40km sõita. Teadsime, et Tartule lähenedes läheb tee veidi künklikuks. Ja see kulutaks lisaenergiat. 

Kuid me ei teadnud, et ees ootab järjekordne tee-ehitus – 10km ulatuses lihviti asfalti maha. Mööda lihvimisjooni sõites kaotas Mart peaaegu tasakaalu. Hiljem ütles ta, et see oli terve päeva kõige raskem etapp. Ja see võttis aku laetust märkimisväärselt alla. 180km peal oli aku 8% peal ja meil oli veel mingi 20 km sõita. Ei tundunud väga realistlik. 

Lõpukilomeetrid olid päris närvilised. 3,5 km sõita ja 1% jäänud. Ratta omanik rääkis meile, et Monster Pro’le on omane, et isegi 0% akuga saab rattaga ikkagi veidi sõita, kuigi ei tea, kui palju. 198,8 km peal oli meil aku 0% ja 79,9 V. See oli viimane tõus enne Tartut, mis aku ära kurnas. Aga meie Monster Pro liikus ikka kiirusega 25-28km/h. Ei mingit piiksumist. 

Saabumine

Tartusse jõudsime kell 18.10 – Jess, jess, jess! 201,1 km Monsteri odomeetri järgi ja 187 km Polari tracker’i järgi. Aku oli  0% ja pinge 78,4V. Reis oli kestnud kokku 9h15min, millest puhast sõiduaega oli  ca 7,5h. Keskmine energiakulu oli 15Wh/km – oodatust parem. Nii et ratas oli hakkama saanud. Aga kuidas oli lugu ratturiga? 

Mart: 7,5 tundi sellel liikuval “kurgikärul” istuda polnud kerge. See ei ole nii kurnav, nagu võiks öelda maratoni jooksmise kohta. Peamine raskus oli see, et olin sunnitud istuma enam-vähem fikseeritud asendis. MSP iste oli elu (tagumiku) päästja. Sellegipoolest polnud alates 150 kilomeetrist edasi rattal istumine midagi meeldivat. Valu tekkis ootamatutes kohtades, näiteks vasakus küljes ja jalgades põlvedest kõrgemal. Kuid sa ei kurda selle üle, kui oled just pikamaasõidu edukalt lõpetanud! 

Epiloog

Kuna ratas ei olnud nii tühi  kui arvasime, siis otsustasime sellega sõita, kuni see vastu peab. Olime juba ületanud Marty Backe’i tulemuse. Seega oli vaid üks eesmärk – ületada Wrongway saavutatud tipptulemus 219,3 km. 

Ratas töötas päris hästi kuni 218km-ni, siis hakkas piiksuma. Tilt-back tuli 220 km pealt. Tilt-back oli lõpuks võimatu, kui läbisõiduks näitas 221,3 km. Milline tore lõpp sellele pikale päevale. 

Pärast mõningaid kohandusi meie arvutustes on Monster Pro aku kasutatav kogumaht 3258 Wh (Gotway tehase tehnilises kirjelduses on nominaalne 3600 Wh). Meie arvutus põhineb 3,1 V elemendi kohta, kui madalpingekaitse aktiveerub. Samsung 21700 50E elemendi reaalne kasutatav võimsus on tootja andmetel 4,65Ah (vahemikus 3,1V-4,2V).  Netoenergiakulu oli 14,7Wh/km. Pole paha.

Ratas töötas kogu reisi vältel probleemideta. Temperatuur püsis ootuspäraselt madal. Kuid kindlasti pole see viis, kuidas Monster Proga igapäevaselt sõita. See ratas on loodud kiiruse jaoks. Seega mõtleme juba järgmisele väljakutsele. Kui teil on ettepanekuid selle kohta, mis võiks olla järgmine väljakutse, andke meile teada. 

PS. Kõigi jaoks, kes plaanivad minna veel ühele kestvustestile, on õhutakistuse vähendamine võtmetähtsusega. Madalam kiirus aitab, näiteks 15-20 km/h. Samuti proovige minimeerida oma esiotsa suurust. Proovige olla nagu oda, mitte nagu telliskivi. Rehv peaks olema võimalikult kitsas, madala veeretakistusega ja rõhuga umbes 3 baari. Valige kvaliteetse asfaldiga teed, ilma küngasteta ja sõitke ühtlase kiirusega. Kui teie kaal on umbes 50 kg, peaksite suutma sõita selle rattaga üle 300 km. 

Gotway Monster Pro saab meie lehelt osta! – https://testspace.voltride.com/gotway-monster-pro/