Elektriratas – kõik, mida peaksid enne ostu teadma

Elektriratas võib olla üks parimaid oste, mida sa oma igapäevase liikumise jaoks teha saad. Aga ainult siis, kui see on õigesti valitud.

Elektrikate variante on tänaseks päevaks nii palju, et oma soovidele vastava ratta leidmine ei ole lihtne. Enamik inimesi kasutab elektriratast linnas — sõidetakse kooli, tööle, poodi ja niisama sõpradega. Lisaks on sportlikumad rattad, rattad seenioritele ja lastele, kaubaveo ja kastirattad, laiade rehvidega iga ilma rattad jne. Enne ostu tasub mõned asjad enda jaoks selgeks mõelda.

Alusta kõige olulisemast – milleks sa ratast päriselt kasutad?

Kõige suurem viga elektriratast ostes on see, et valitakse “lihtsalt elektriratas”, ilma et endalt küsitaks, kus ja kuidas sellega sõitma hakatakse. Tegelikult määrab kasutus ära peaaegu kõik — milline raam, lenks ja rehvid on mugavad, kui suurt akut vaja on ja kas mootor peaks olema suurema jõudlusega.

Kui sinu eesmärk on liikuda linnas tööle, siis sobib sulle ratas, millel on püstine sõiduasend, lai ja kõrgem lenks, ilma pulgata raam ja praktilised lisad nagu tuled, porilauad ja pakiraam. Olenevalt distantsi pikkusest võib aku suurus olla oluline või ka mitteoluline. Linnaratta rehvid võivad olla kitsamad, mis teeb ratta veeretakistuse väiksemaks. Küljes pakiraam, tuled ja kell ning reflektorid.

Kui tahad sõita ka maastikul või on teed konarlikumad (kruus, metsateed, künkad), tasub vaadata pigem hübriid- gravel- või maastiku elektrirattaid. Nendel on tavaliselt tugevam raam, laiemad rehvid ja ka vedrustus, mis teeb sõidu mugavamaks.

Kui sul on vajadus igapäevaselt last transportida – siis on mõistlik vaadata pika pakiraamiga rattaid, kuhu on mugav lastetooli koos jalatugedega paigaldada. Või siis otsejoones kastirataste poole. Need on suuremad ja raskemad, aga sobivad vajadusel mitme lapse vedamiseks.

Kui ratta hoidmiseks pole muud ruumi kui kitsas rõdu või kapp, on päris oluline, et ratas oleks väikeseks kokkuvolditav. Sama kehtib kui on soov ratas matkaauto või purjekaga kaasa võtta. Kui sa pole kindel, kus kõige rohkem sõidad, on turvaline valida pigem universaalne, kerge ja mugav mudel, millega saab linnas hakkama, aga mis ei piiraks sind kohe, kui tahad mõne pikema ringi teha.

Aku – ära vaata ainult “lubatud kilomeetreid”

Sõiduulatuse teemal on vääritimõistmine lihtne tekkima, sest tootjad märgivad sõiduulatuse sisuliselt ideaaltingimustes väikesel kiirusel liikudes. Päriselu erineb sellest oluliselt: temperatuur, teekate, maastik, tuul, sõitja kaal, rehvirõhk, koorem ja see, kui palju elektriabi väntamisel kasutada. Siit edasi tasub lugeda vaid juhul, kui aku-asjandus ja sõiduulatus tõeliselt korda lähevad. Kui mitte, keri edasi järgmise pealkirjani!

Kui tehase lubatud sõiduulatus on 100km, (aku mahutavus ca 500Wh ehk 0.5kWh) siis reaalselt võiks arvestada, et linnasõidul sõiduulatus on rahulikul sõitjal 70-80% sellest, ehk 70-80km. Agressiivsel sõidul on sõiduulatus lühem, maastikule minnes isegi vaid 50%. Kui sõitja on raskem – 90+kg, siis kahaneb sõiduulatus veel -10 või isegi -15%. Hilissügisel külmade ilmadega või talvel väheneb sõidu-ulatus suvega võrreldes 25-30%. Need numbrid muutuvad aga märksa positiivsemaks, kui sõitja on näiteks vaid 40kg kaaluv laps või nooruk. Pooltühja rehviga sõitmine suurendab energiakulu oluliselt.
Ratast ostes võiks mõelda nii: sõidan tööle 8km ja koju, kokku 16km. Mõnikord mõned sõidud veel, kokku kuni 20km päevas. Kui ratta sõiduulatus on tehase andmetel 100km ja reaalselt külmema ilmaga nt 50km, siis saab ilma laadimata sõita vähemalt 2 päeva, soojemal ajal isegi 3-4 päeva. Seda on enam kui küll. Selle näite puhul võib see inimene kaaluda ka väiksema akuga ratta soetamist, mis on oluliselt soodsam ning tüüpiliselt ka kaalub vähem.

Milleks üle maksta?

Päris tihti kohtab linnapildis rattaid, mida väntama ei peagi – mootor töötab otse gaasi andes. Jättes kõrvale fakti, et need rattad pole Euroopa Liidus lubatud!, on nende sõiduulatus sama aku juures palju väiksem kui väntamisabiga toimivatel elektriratastel. Seetõttu ongi enamus kullerite ratastest hiigelsuurte akupakkidega, mis raami küljes turritavad.

Oluline nüanss ratta valikul on ka see, kus seda ratast laadima hakatakse. Kui ratta hoiukohas on olemas laadimispistik, siis on üsna ükskõik, kas aku on eemaldatav või mitte. Kui seda võimalust pole, siis on tarvis aku iga kord rattalt tuppa kaasa võtta, et seal saaks laadida. See tähendab, et integreeritud akuga ratas ei ole sobiv lahendus.

Kui sa juba tead, et sul on:

• pikemad sõidud,
• palju mägesid,
• koorem (laps või kotid),
• või tahad lihtsalt “muretumalt” sõita,

siis tasub võtta pigem suurema akuga ratas. Kui mitte, siis piisab ka näiteks 250Wh või 300Wh akust.

Mootor: rummu- või keskmootor — mis seal vahet on?

Teema, millest räägitakse märksa vähem kui akust on elektriratta mootor. Põhimõtteliselt on kaks levinud varianti: rummumootor või keskmootor
Rummumootor on ratta rummus (pigem taga, aga mõnikord harva ka esirattas). See on lihtsam süsteem, sageli soodsam ja täiesti töökindel valik. Lihtsus peitub selles, et mootori jõud kantakse otse, ilma keti abita rattale üle. Sellise mootori diagnostika, remont ja vahetus on küllaltki lihtne.

Keskmootor asub keskjooksu juures pedaalide vahel. Kuna keskmootori vääne on enamasti suurem, aitab see paremini mägedes. Keskmootorid on tüüpiliselt kallimad ja veidi raskemad. Nad on ratta raami sisse paigutatud, mis muudab kogu ratta kogukamaks. Positiivne on, et ratas on ühtlaselt raske, erinevalt rummumootoriga rattast, mille suurim raskus on rummumootoriga rattas.

Mootori võimsuse osas on Euroopas seadusega pandud elektriratastele piirang 250 W. Linnasõiduks ja tavakasutuseks on see täiesti piisav. Võrdluseks – tugev harrastussportlane suudab 1h jooksul vändata võimsusega umbes 200W, profid isegi üle 400W ja lühiajaliselt üle 1000W. Elektriratta mootor annab tavalisele rattasõitjale tunde nagu temaga koos väntaks üks keskmisest tugevam sportlane. Ülesmäge ja vastutuult on efekt võimas. Sõites kõrvuti tavaratturiga, hakkab see kiirelt hingeldama ja peagi jääb maha. Sina aga jätkad aga oma elektrirattal muretult, ilma higistamata.

Mootoriga koos tuleb mainida veel ühte olulist elektroonikakomponenti, mis reguleerib, millal mootor ratturile appi tuleb ja kui intensiivselt. See on andur, mis saab impulsi kas väntade liikumisest, ratta liikumiskiirusest või ta tunnetab, et väntadele rakendub väändejõud. Viimast nimetakse väändesensoriks. See on kõige tundlikum liikumise tuvastamisel ning annab mootorile sujuvalt käskluse aktiveeruda, sõltuvalt väntaja pedaalivajutuse intensiivsusest.

Ülejäänud andurid rakenduvad viitega, sest vajavad 1-3 sekundit aega, et olla kindlad et liikumine on alanud. See tekitab sõitjas tunde, et mootor tuleb jõnksuga appi veidi pärast sõidu alustamist. Samuti reageerib ta väntamise lõpetamisele hilistusega. Rattur lõpetab väntamise, tahab juba pidurdada aga mootor lükkab endiselt ratast seina suunas edasi. Eks kõigega saab harjuda, aga üldiselt on lollikindlam võtta väändesensoriga ratas. See vahe on üllatavalt suur.

Pidurid: elektriratta puhul on see päriselt oluline

Elektriratas on raskem ja sageli ka keskmiselt kiiremini liikuv kui tavaline ratas. See tähendab, et pidurid peavad olema kindlad ja usaldusväärsed.

Siin on üks lihtne soovitus: mida raskem ja võimsam on ratas, seda rohkem eelista hüdraulilisi ketaspidureid. Ja mida suurem ketas, seda võimsam pidurdus. Sellised pidurid pidurdavad paremini ja annavad kindlama tunde, eriti vihmas või suurema kiirusega. Kui selliste piduritega ratas tundub kallivõitu, siis on kindlasti hea valik ka mehhaanilised ketaspidurid.

Kaal ja hoiustamine: mõtle läbi oma igapäevane rattakasutus

See on koht, mille peale paljud ei mõtle enne ostu… ja siis mõtlevad pärast iga päev.

Elektriratas kaalub sageli 20–30 kg (mõned isegi rohkem). See tähendab, et kui sul on vaja ratast trepist tassida või seda auto peale tõsta, võib see muutuda kiiresti tüütuks.

Seega küsi endalt:

• Kus ma ratast hoian ja kas see koht on turvaline?
• Kas ma pean seda tihti trepist üles viima?
• Kas mul on rattahoidja, mis kannatab elektriratta kaalu?

Kui vastused tekitavad juba praegu kahtlusi, siis tasub vaadata kas kergemaid mudeleid või läbi mõelda hoiustamise lahendus enne ostu.

Vali õige raami suurus!

Paberil võivad kaks ratast tunduda täpselt samad, aga sõites saad kohe aru, milline tegelikult sobib. Parim asi, mida sa enne ostu teha saad, on proovisõit.

Pea meeles:

• liiga suur raam = seljavalu.
• liiga väike raam = põlvevalu.

Elektriratta puhul on raamisuurusega möödapanek siiski veidi väiksem probleem kui tavarattal. Elektrirattaga sõidetakse enamasti püstisemas asendis sest mootor teeb suure osa tööst ära. Kui tavarattal pannakse sadul paika nii, et jalg ulatuks sirutatuna pedaalini, siis elektrirattaga võib sõiduasend olla mugavam ja vabam – oluline on, et tunne oleks loomulik ja kindel. Jalad peaksid vajadusel mugavalt maha ulatuma, eriti linnasõidul.

Proovisõidul pööra tähelepanu järgmistele asjadele:

• Kas istumisasend on sobiv? Käed ulatuvad mugavalt lenksuni ja ei teki tunnet, et kukud ettepoole.
• Kas sadula ja pedaalide vaheline kaugus tundub õige?
• Kas sadul on päriselt mugav?
• Kas ratas tundub stabiilne,
• Kuidas mootor reageerib,
• Kas pidurid tunduvad kindlad,
• Kas sa tunned ennast ratta seljas loomulikult.

Kui ratas tundub kohe õige, on see väga hea märk. Kui juba proovisõidul on “noh, käib kah”, siis tõenäoliselt ei kao see tunne ka hiljem. Heades rattapoodides on konsultandid oma kogenud silma ja vajadusel “bike fit” teenusega suureks abiks.

Hooldus ja garantii: kes aitab sind pärast ostu?

Elektriratas pole ainult rattad, raam ja kett — seal on ka mootor, aku ja elektroonika. See tähendab, et hooldus on paratamatu osa kasutusest.

Seega uuri enne ostu:

• kus seda brändi Eestis hooldatakse,
• kas varuosi on lihtne saada,
• ja kuidas garantii päriselt toimib.

Hea uudis on see, et Voltrides ei jää sa oma rattaga üksi. Voltride hooldusesse on oodatud kõik elektrirattad, mida Voltride müüb ja ka paljud teised rattad sõltumata brändist või ostukohast. Voltride on Boschi, Fazua ja Shimano remondipartner. Samuti on varuosad paljudele muudele mootoritele ja akudele. Aitame nii väiksemate murede kui ka keerulisemate tehniliste probleemidega, anname nõu ja teeme hoolduse nii, et saaksid rahuliku südamega edasi sõita.

Reeglid ja seadused: parem teada enne, kui pärast

Eestis ja Euroopas on lihtne reegel: tavaline elektriratas on:

• mille mootor aitab kuni kiiruseni 25km/h,
• mille võimsus on kuni 250W ja
• mille mootor aitab vaid vändates (gaas pole lubatud).

Kui ratas läheb neist piirangutest üle (on kiirem või võimsam), ei ole teda lubatud liikluses kasutada.
Seega tasub enne ostu veenduda, et ratas vastab seadusele.

Väikesed lisad, mis teevad elu palju paremaks (ja ohutumaks)

Lõpuks — ära unusta, et ratta hind pole ainus kulu. Igapäevaseks kasutuseks kuluvad ära:

• kiiver
• korralik lukk,
• tuled (kui pole küljes),
• porilauad,
• pakiraam või korv,
• ja tihti ka telefonikinnitus.

Need on asjad, mis teevad elektriratta päriselt sobivaks.

Kokkuvõte

Elektriratas võib olla üks parimaid oste, mida sa enda liikumise jaoks teha saad – aga ainult siis, kui see päriselt sinu elu ja harjumustega kokku sobib. Kõige mõistlikum on alustada lihtsast küsimusest: kuidas ma tegelikult sõidan? Mitte sellest, mis mudel on parasjagu allahinnatud või mida sõber soovitas. Kui sa ei ole kindel, millist elektriratast valida, siis ära jää üksi nuputama. Võta ühendust Voltride tiimiga – räägime läbi, kuidas ja kus sa sõidad, mis on sinu eelarve ja ootused ning leiame üheskoos elektriratta, mis vastab just sinu vajadustele.