Elektritõukerataste liikluskindlustus – miks, millal ja palju maksab?
2023 aasta kevadel teavitas MKM, et vastavalt Eurodirektiivi 2009/103/EÜ muudatusele 2021/2118, hakkab tulevast (st 2024) aastast kehtima elektritõukerataste kohustuslik liikluskindlustus mehhaanilise jõuallikaga maismaasõidukitele:
– mis on raskemad kui 25kg ja sõidavad kiiremini kui 14km/h;
– mis sõidavad kiiremini kui 25km/h
Sinna alla lähevad üle 25kg kaaluvad elektritõukerattad, elektrilised üksrattad, elektrirulad. Sinna hulka ei kuulu elektrirattad, kuna elektrilise jalgrattaga saab sõita ka mootorit sisse lülitamata.
2024 aasta on alanud, aga elektritõukerataste liikluskindlustus ei ole pihta hakanud. Kas ja millal peab tõukerattaid kindlustama hakkama?
Oleme oma blogi veergudel ka varem Liiklusseaduse ja laiemalt tõukerataste regulatsiooni teemasid valgustanud. Üks meie postitusi on leitav näiteks siin. Möödunud kevadest oleme jälginud, kuidas kulgeb elektriliikuritele liikluskindlustuse kohustuslikuks tegemine. Sissejuhatuseks tuleb nentida, et nüüd jaanuaris 2024, st ca 8 kuud hiljem, olukord muutunud pole. Küll aga on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse direktiivi mitteõigeaegse ülevõtmise eest.
Elektritõukerataste piirangutest ja seadustest rääkisime lähemalt siin videos.
Miks on elektritõukerataste liikluskindlustus oluline?
Tsiviilvastutuse põhimõte üldiselt kõigile arusaadav – kui põhjustad kolmandale osapoolele kahju, mida ei jaksa ise hüvitada, siis teeb seda kindlustus. Näiteks sõidad kogemata tõukerattaga kõnniteel otsa prouale, kes kukub ja saab vigastada ning peab töölt eemal olema. Ravikulud, rikutud riided, saamata jäänud töötasu – summa võib üsna suureks kujuneda. Keskmine asjakahju autode liikluskindlustuse puhul on 2200 Eur, isikukahju 4400Eur. Kergliikurite puhul on see kindlasti väiksem. Nii et liikluskindlustuse nõue on ühelt poolt vajalik samm.
Teisalt on see kindlasti ebameeldiv kohustus elektriliikurite omanikele, kuna reaalne vajadus selle järgi pole hästi arusaadav. Eestis ei ole eriti palju eeltoodud näitega sarnaseid juhtumeid või üldse kergliikuritega põhjustatud kahjusid kolmandatele isikutele või nende varale. Statistikast on teada et kergliikuritega toimunud õnnetustest on kõige suurem osa ühe osalejaga õnnetused. Suurim kulu kergliikurite õnnetustega seoses on see, mida Tervisekassa peab kulutama ennast katki kukkunud inimeste raviks. Kui nüüd järele mõelda, siis seda viimast probleemi saaks vast lihtsamini lahendada kui nõuda kergliikuritega sõitjatelt kiivri kandmist (enamus vigastustest on peatraumad).
Renditõukeratta firmasid see muudatus puudutab ilmsesti vähem kui isiklikke sõidukeid, kuna need firmad on suuremal või vähemal määral oma tegevusvastutust pidanud juba nagunii kindlustama, sh kolmandate osapoolte kahjud ning nende süül sõitjatega juhtunud õnnetused. Protsendina tõukerataste väärtusest on rendifirmade kindlustuskulu ilmselt kordi kui mitte kümneid kordi väiksem kui see, mida hakkavad maksma eratõukside omanikud. Kui ka rendifirmad allutatakse tavapärastele liikluskindlustuste tariifidele, siis on muidugi mõju ka neile olemas.
Palju maksab elektritõukeratta kindlustus?
Kui suureks rahaline lisakulu kujuneb kergliikurite omanikele, sõltub eelkõige sellest, kui palju kindlustus maksma hakkab. Nagu ikka, kallis on iga kindlustus, mida vaja ei lähe… Aga kui selgub vastupidine, siis ununeb see kulu. Mopeedide liikluskindlustus on ca 60Eur aastas, mis on umbes 2-5% mopeedi väärtusest. Siit saab analoogia põhjal tuletada 1000-Eur-se elektritõuksi kindlustusmakseks kuni 50Eur aastas. Kui võtta aastane poliis ja kasutada seda vaid hooajal 6 kuud, siis poleks see kulu kaelamurdev..
Kuidas kindlustusseltsid elektritõukeratta liikluskindlustuse hinnad lõpuks välja arvutavad on iseasi. Teistes Euroopa riikides, kus kindlustuskohustus kehtib, on hinnad näiteks 4.50-9.00Eur/kuus Norra näitel. Prantsusmaal on kindlustuspakkujaid palju – traditsioonilised kindlustajad küsivad 9-18Eur kuus, uued online firmad pakuvad kindlustust alates 3.50Eur kuus. Inglismaal on hinnad ca 5-8% tõukeratta väärtusest. Sageli mahub sinna sisse ka varguskindlustus. Siiski on kergliikurite kindlustus uus ja vähe teada olev nish – kindlustusfirmad pigem kaitsevad ennast kõrgete hindadega. Pole erandiks, kui kergliikuri kindlustuse aastamakse sarnaneb Lääne-Euroopas keskklassi sõiduauto liikluskindlustusele.
Euroopa Liidu hea kavatsus on arusaadav. Samas pärsib see kindlasti mikromobiilsuse kasutuselevõttu. See on aga väga suur ja punane rätik arvestades kuidas üle Euroopa loodetakse vähendada autostumist linnades ning keskkonnamõjusid, suunates 8-5-ni liikujaid autodest ratastele, sh tõukeratastele. Kehvema stsenaariumi järgi on ka võimalus, et Eesti kindlustusseltsid teemast ei huvitu ja hinnastavad kergliikurite kohustusliku liikluskindlustuse ebamõistlikult. Kui see on reaalne oht, siis sel juhul võiks olla mingisuguseks alternatiiviks lasta kergliikujatel sõlmida õnnetusjuhtumi kindlustus, mis on rahaliselt väiksem kulu ja millest on kasu rohkemates olukordades kui vaid kergliikuriga sõites.
Palju on linnatranspordi vahendina elektritõukeratas kiirem ja mõistlikum kui auto?
Tegime testi ja kasutasime üht kõige levinumat linnasõidu elektritõukeratast GPad Joyride 500W mootori ja 613Wh akuga.
Millal peab hakkama kergliikureid kindlustama?
Tegelikult – kindlustada võib juba praegu – näiteks teha tavapärane varakindlustus, mis katab varguse, hävimise, remondikulud jne. Seda saab teha eraldi rattakindlustuse poliisiga või lisada oma kergliikur kodukindlustuse poliisil kodusele vara hulka. Seejuures tuleb väga täpselt vaadata kindlustustingimusi, mis on kaetud ja mis välistatud. Võib teha endale ka õnnetusjuhtumi kindlustuse, mis aitab katta kukkumise vigastuste ravi tagajärgi.
Elektritõukerataste liikluskindlustuse kehtestamise osas tundub, et Eesti Riigikogul arutada siin eriti midagi pole, kuna käsulauad on liikmesriikidele kätte andnud Euroopa Nõukogu. Lisaks on tsiviilvastutuse põhimõte üldiselt kõigile arusaadav. Liikmesriigid pidid vastavad muudatused oma seadusandlusse sisse kirjutama ja jõustama juba 23.12.2023. Eesti koos veel nelja EL liikmesriigiga pole seda veel teinud.
Eestis vastutab antud direktiivi Liiklusseadusse kirjutamise eest Rahandusministeerium, kus hetkel tegeldakse seaduseelnõu ümberkirjutamisega. Arvatavasti jõuab see Valitsusse ca kuu-pooleteise jooksul. Sealt omakorda edasi Riigikogule arutamiseks ja kinnitamiseks. Parimal juhul võiks Liiklusseaduse muudatus jõustuda vahetult enne Riigikogu 2024 aasta suvepuhkusele minekut. Teoorias võiks 1 juunist 2024 olla võimalik kindlustuspoliise sõlmima hakata. Aga seda ei tasu fakti pähe võtta – pole välistatud huvigruppide põrkumine või poliitiline vastasseis opositsiooni ja koalitsiooni vahel, mis kogu protsessi edasi lükkab. Või vastupidi – kogu asi “koputatakse ära” mõne kuu jooksul.
NB. Sulle võin huvi pakkuda ka postitus => Kergliikurite kindlustusest ERGO näitel
