Elektritõukeratas – uue liiklusseaduse järgi sõiduk.

Eesti suurima kergliikurite poe Voltride eestvõtmisel toimus arutelu Liiklusseaduse planeeritavate muudatuste teemal, rahvasuus “tõuksiseadus”.

Tegelikkuses on seaduse planeeritavas tekstis elektriline tõukeratas täiesti välja jäänud. Kasutatakse uut terminit: kergliikur. Selle nime alla mahuvad ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvad sõidukid, mille mootori suurim võimsus ei ületa 1kW ja valmistajakiirus ei ületa 25km/h. Kergliikurite alla liigituvad elektrilised tõukerattad, elektrilised rulad, Onewheel, elektrilised üksrattad ning tasakaaluliikurid. Jalakäija abivahenditeks jäävad mootorita tõuksid, rulluisud ja rulad, misvaid lihasjõul liiguvad. Sellega seoses ülendatakse näiteks GPad Svan elektritõuksiga liikuja jalakäijast juhiks. Palju õnne!

Segway muutub illegaalseks?

Üldiselt on väga vähe sõidukeid, mille tippkiirust, veelgi vähem võimsust, reguleeritakse.  Nii võimsuse piiramisel kui mittepiiramisel lähtutakse eelkõige turvalisusest. Kergliikuritele on plaanis kehtestada üldine võimsuspiirang. Selle positiivne taotlus on arusaadav – välistada liiga kiirete liikurite ilmumine teedele.  Negatiivne tagajärg on, et sellega muudetakse mitmed kergliikurid märksa ebaotstarbekamaks või isegi ebaturvalisemaks. See väljendub selles, et kui nt kodu-töö trassil on mägi, siis nõrgemad liikurid sealt üles ei saa. Samuti on häda käes kui sõitjaks on 100+ kilone suur mees.  Nõrga mootori ebaturvalisus on spetsiifiline tasakaaluliikuritele, nt Segway või elektriline üksratas, mille mootori võimsusest sõltub nii güroskoobi tasakaalustusfunktsiooni kui pidurduse võimekus. Paljud riigid on seetõttu piirdunud vaid kergliikurite tippkiiruse piiramisega.

Seadusemuudatus renditõuksidele erinõudeid ei kehtesta.

Paljuski oli seadusemuudatuse ajendiks tänavapilti rikastama tulnud Bolti ja Citybee renditõuksid. Juhuslikult linnapildis vedelevate tõukside kõrval tekitasid pahameelt ka meie uljad kaaskodanikud, kes mõneeurose rendisumma eest saadud tõuksiga inimeste ja autode vahel ringi kihutasid. Riik seda probleemi siiski lahendada ei võtnud. Seadusemuudatused kehtivad ühtlaselt kõigile – nii renditeenuse kasutaja kui isikliku tõuksiga igapäevaselt liikuva inimese kohta. Renditõukside tegevuse täiendav reguleerimine jäeti kohalikele omavalitsustele.

Kergliikuriga tohib 1. juulist sõita pea kõikjal kus jalgrattadki.

Jalgrattur võib teatavasti sõita jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel (rahva keeli kergliiklusteel). Siiski ei tohi kergliikuriga liikuda sõidutee paremas ääres või teepeenral, kui on olemas alternatiivne liikumistee.  Erinevalt jalgrattast võivad kergliikurid liikuda jalgteel ja kõnniteel. Jalakäija vahetus läheduses peab sõitma jalakäija tavakiirusega. See ei kehti kiireloomulisi tööülesandeid täitvale politseiametnikule, abipolitseinikule või kiirabitöötajale.

Potentsiaalne trauma kergliiklusteedel

Väikse, aga olulise kõrvalpõikena tuleb öelda, et seadusemuudatusega lastakse kergliiklusteele sõitma ka pisimopeedid (kuni 25km/h). Kergliiklustee on teatavasti koht, kuhu seesama seadusemuudatus lubab jätkuvalt ka jalakäijad – nende hulgas lastega ja koertega jalutajad, kelle liikumiskiirus on sageli 0-5km/h. Selle esmapilgul täiesti arusaamatu, eri kiirustega liikujate ühele teele kokkulubamise põhjus on proosaline – puudulik infrastruktuur. Kuna rattateid on nt Tallinnas alla 10km ja paljudes linnades-asulates üldse mitte, siis on ratturite liikumiseks kergliiklustee sageli ainuvõimalik. Uued, tihti eurorahadega tehtud kergliiklusteed on mugav jalutamispaik kalapsevankrit lükkavatele emadele. Nii nad seal siis kohtuvadki.

Kuidas tõuksiga küttepuid vedada?

See küsimus sarnaneb poiste tööõpetuse kontrolltöö küsimusele – millega peatada treipinki – käega või puupulgaga?

Liiklusseaduse §31 ütleb selle kohta nii: jalgrattur, kergliikuri juht ja pisimopeedi- ning mopeedijuht ei tohi vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele. Seega oleks targem asjade transport ja kergliikurid lahus hoida.

Üleskutse kergliikujatele

Voltride arvamus on, et seadusemuudatus on tervikuna samm õiges suunas. Kergliiklejad on kogu maailmas kõige kiiremini kasvav segment. Seda toetavad riikide ja linnade seatud kliimaeesmärgid, samuti soov muuta linnaruum inimkesksemaks.  Rääkimata sellest, et paljud linnad endiselt võitlevad nii parkimisprobleemide kui ummikutega.  Mida selgemalt saab kirjeldatud jalakäija ja autojuhi vahele jäävate kergliiklejate liikumisruum, seda parem on meil kõigil liigelda.

Kutsume üles kõiki kergliikujaid ja teisi huvilisi liiklusseaduse muutmise seadusega tutvuma ja meile arvamust avaldama Voltride Facebooki lehel, kuidas seda veel paremaks teha. Paneme need ettepanekud kokku ja edastame seaduse menetlejatele.