Elektrilise üksratta hooldus: Mida saad ise teha oma üksratta heas korras hoidmiseks?

Kui elektrilise üksrattaga on sõit selge, siis tundub see uskumatult lihtne – astud peale ja sõidad. Ja aeg-ajalt muigad, kui keegi küsib: “kuidas sellega küll sõidetakse?”

Sõidad, avastad uusi kohti, leiad uusi sõpru. Ja elu on täitsa lill. Kuni ühel hetkel hakkab midagi undama, loksuma või piiksuma. Mitte kohe suurelt – tasapisi. Ja enamasti täpselt siis, kui sul on kiire.

Enamasti ei ole probleem selles, et ratas on halb. Probleem on selles, et keegi ei öelnud sulle, mida tegelikult jälgida – nii kasutamisel kui vigade ilmnemisel. Hea uudis: enamik neist probleemidest on ennetatavad.

Üks ratas, null varuplaani

Üksratas on tehniline seade, kus kõik peab väga täpselt koos töötama: üks ratas kannab kogu sinu raskust, mootor veab ja pidurdab, elektroonika hoiab tasakaalu ja aku peab vastu pidama nii külmale kui kuumale. Kui hooldusele üldse tähelepanu ei pööra, hakkavad väiksed probleemid ajapikku kuhjuma ja lõpuks võib mõni detail lihtsalt üles öelda. Kui üks lüli ei toimi, siis ei toimi ka kogu süsteem.

Seetõttu tuleb üksratta hooldust võtta veidi teise pilguga – nii kasutajal kui ka hooldusel. Õnneks on tootjad viimastel aastatel turvalisust kõvasti arendanud. Näiteks ei tähenda hallianduri rike enam automaatselt kukkumist – ratas suudab hoiatada ja lasta sõitjal ohutult peatuda. Samamoodi on emaplaadid tehtud vastupidavamaks suurtele voolukoormustele.

Aga füüsika jääb samaks. Kui kulunud rehv puruneb suurel kiirusel või niiskuskahjustus põhjustab lühise, siis ei ole seal enam palju teha. Need on täpselt need kohad, mida tuleb hoolduse käigus märgata – enne kui midagi juhtub.

Vesi ja niiskus – kõige kallimate vigade põhjustaja

Üksratta heas sõidukorras hoidmise juures mängib väga olulist rolli ratta niiskuskindluse õige hindamine. Sageli ei ole kasutaja kursis, kas tema rattal on niiskuskindlus klass ja millist kasutamisviisi see võimaldab: kas võib sõita kerges vihmas, paduvihmas, läbi loikude, lumelörtsis jne. Tihti ei olda ka kursis, milline pesemismeetod on lubatud ja kuidas võib ise oma ratast kahjustada.

Väga levinud on oma teadmatus lahendada “proovimisega”. Ja mõnikord see töötab…. Kuni enam ei tööta. Kui ka ratas jääb esmapilgul ellu, siis niiskus võib olla sees ja korrosioon teeb oma töö, kuni lõpus saabub paratamatus. Kogenumad üksrattaomanikud nii ei tee. Kui nad teavad, et ratas puutus niiskuse ja veega kokku rohkem kui tervislik, siis nad kas võtavad ratta ise kohe lahti, või toovad hooldusse, et näha koheselt, kas vesi tungis korpusse või komponentideni. Ja kust.

Seejärel saab juba teha teadliku otsuse, kas lõpetada selline proovimine, või proovida ratast täiendavalt veekindlustada (mida Voltride pakub). Kui rattale on antud tootja poolt IP-klass, siis on ratta ise avamine garantii mõttes keelatud ja ka edasise kasutuse mõttes tugevalt mittesoovitav. Miks? Lahti võtmise järel oskamatult ratast kokku pannes võib veekindlus vigastatud saada ja järgneb katastroof.

Sõites rattaga märja ilmaga või talvel lumes ja lörtsis, on eriti oluline ratta puhastamine ja kuivatamine. Teatud rataste puhul on see strateegia abiks, et saada kiirelt lahti korpuse sisse, mootorisse või laagrite vahele tunginud veest ja niiskusest. Mõnikord on sellest abi. Eriti oluline on see talvel, kui tänavatel leidub palju soola, mis lagundab tihendeid ja võib nende vahele kristalliseeruda, tekitades koha, kust vesi pääseb elektroonikasse, akusse või mootorisse.

Sagedasemad ja kallimad vee- ja niiskuskahjud on:

• aku kahjustused
• mootori kahjustused
• kontrolleri rikked

Aku – kõige kallim komponent, mida on lihtne rikkuda

Aku vahetus võib maksta üle 1000 euro ning selliseid juhtumeid garantii üldjuhul ei kata. Aku eluiga sõltub suuresti sellest, kuidas seda kasutatakse ja väga oluline on ka see kuidas seda hoiustatakse. Kui ratas jääb näiteks talveks pikemaks ajaks seisma, siis tuleb kindlasti jälgida, et aku oleks hoiustamise ajal laetud umbes 50-60%. Aku ei tohiks olla täiesti täis, ega kindlasti mitte täiesti tühi.

Pikalt täiesti tühjana seismine võib liitiumakut jäädavalt kahjustada ning nii võib tekkida olukord, kus kevade saabudes tuleb ratta aku lausa täielikult välja vahetada. Aku laetust tasuks hoiustamise ajal iga paari kuu tagant kontrollida ja kui see langeb alla 50%, siis akut pisut laadida kuni see on taaskord 50-60% laetud.

Lisaks ei armasta liitiumaku ka külma. On oluline et akut ei hoiustata pikaajaliselt ruumis, mille temperatuur on madalam kui 10°C ja kindlasti ei tohi akut külmas või külmana laadida. Seega pärast külma ilmaga sõitmist on oluline, et rattal saaks enne laadimist toas soojeneda. Seda, et talvel külmaga sõitmine akut kahjustaks, aga muretsema ei pea, kuid siiski tuleb arvestada, et miinuskraadidega on väheneb aku mahutavus väga olulisel määral ja seega on ka ratta sõiduulatus väiksem.

Puhas ratas kestab kauem

Üksratta heas sõidukorras hoidmise juures mängib väga olulist rolli ratta puhastamine. Eriti oluline on see siis kui sõidad rattaga talvel või märja ilmaga. Paljudel kaherattalistel on küll tootja poolt antud IP-klass, kuid sellest hoolimata on oluline, et pärast niisketes oludes sõitu saaks ratas võimalikult kähku ära puhastatud ja kuivatatud. Eriti oluline on see talvel, kuna talvel leidub meie tänavatel väga palju soola, mis lagundab tihendeid kaitsvad määrdeid ja võib ka tihendite vahele kristalliseeruda, tekitades käigu, kust võib vesi ratta elektroonikasse, akuni või mootori sisse pääseda. Seetõttu on oluline, et ratas saaks lumest puhastatud ja ei jääks pikemaks ajaks lumisena seisma.

Ka ainult kuiva ilmaga sõites tasub siiski ratast puhtana hoida, sellisel juhul ei ole siiski ratast pärast iga sõitu puhastada vaja, kuid siiski on hea ratast iga natukese aja tagant tolmust puhastada. Eriti oluline on hoida puhtana ratta liikuvad komponendid. Ratta puhastamiseks on parim lahendus kasutada niisket lappi. Kindlasti ei tohiks kasutada voolava vett ega survepesurit. Ärge kasutage ratta puhastamiseks alkoholi ega muid lahusteid.

Amort – kui see ei tööta, ei ole sõit enam sama

Kui sinu üksrattal on vedrustus, siis selle hooldus ei ole detail – see on sõidumugavuse alus. Halvasti töötav amort tähendab, et sõidad sisuliselt nagu pehmenduseta taburetil. Hoia amordi piirkond puhas ja kontrolli aeg-ajalt, et see liigub sujuvalt ega jää kinni. Kui on tegu õhkvedrustusega rattaga, tuleb lisaks aeg-ajalt kontrollida ja reguleerida rõhku. Mustus ja hooldamata tihendid kulutavad amorti kiiresti ning see on asi, mida märkad sõidus kohe.

Kui üksratas käitub imelikult, alusta siit

Õige rehvirõhk on elektrilise üksratta sõidu stabiilsuse aluseks. Kui rehvirõhk on paigast ära, ei püsi ratas enam stabiilsena. Liiga madala rõhu korral võib kurvides pidamine kaduda ning sõit lõppeda kukkumisega. Lisaks kulutab madala rõhuga sõitmine sisekummi oluliselt kiiremini. Üldiselt jääb õige rehvirõhk vahemikku 1.9–3.0 bar, sõltuvalt ratta mudelist ja sõitja kaalust. Rehvirõhku tasuks kontrollida iga paari nädala tagant. Meie kogemuse järgi eelistavad inimesed väga erinevaid rehvirõhke. Ja tuleb arvestada, et ratas, mille rehv on 1.5bari käitub sõitja all vägagi erinevalt kui rehvis on 3.3 bari. Rehvirõhul on ka tugev mõju ratta sõiduulatusele. Mida kõrgem on rehvirõhk, seda paremini see üldjuhul veereb ja seda suurem on ka ratta sõiduulatus.

Vahel ei ole probleem mehaanikas – tarkvarauuendused.

Enamikel üksrattaste mudelitel on äpp mille kaudu saabuvad aeg-ajalt rattale tarkvarauuendused. Tihti parandavad tarkvarauuendused ratta elektroonika stabiilsust ning vigu, mis võivad ratta tarkvaras esineda. Seega on oluline alati ratta tarkvara ajakohasena hoida.

Millal pöörduda spetsialisti poole – ära oota, kuni enam ei sõida

Kui ratas teeb kahtlasi hääli, annab veakoode või käitub mõnel muul moel teisiti kui varem, siis tasub see spetsialistile ülevaatamiseks tuua. Sama kehtib üldiselt ka rehvivahetuste ja muude sarnaste tööde puhul kuna üksrattal on rehv paigaldatud otse mootori külge ja selle vahetamine võib tihti nõuda ratta väga suurel määral lahti võtmist. Hoolduses tasuks rattaga käia vähemalt korra aastas või iga 1000-2000 km läbimise järel.

NB! Paljud sõitjad teevad hoolduse käigus ka ratta kasutusmugavuse parandusi – näiteks powerpadid, hüppetoed, iste, bumperid või lisatuled. Need ei tee ratast ainult ägedamaks, vaid annavad päriselt rohkem kontrolli ja mugavust. Sageli ongi kõige mõistlikum need teha koos hooldusega.